Neutriinode uurimine nõuab erakordselt tundlikke detektoreid, sest need osakesed reageerivad ainega üliharva. Üks suurimaid takistusi sellistes eksperimentides on aga radoon – looduslik radioaktiivne gaas, mis võib tekitada signaale, mis meenutavad otsitavaid neutriinosündmusi.

Värskes teadusartiklis “Radon-induced backgrounds in the NEXT-100 experiment” uuriti, kuidas radoon mõjutab NEXT-100 neutriinodetektorit Hispaania Canfranci maa-aluses laboris. Eksperimendi eesmärk on otsida neutriinovaba kaksik-beetalagunemist – nähtust, mis võiks tõestada, et neutriino on omaenda antiosake.

Teadlased mõõtsid detektori sisemist radoonitaset ning analüüsisid, kuidas radooni lagunemisel tekkiv vismut-214 (^214Bi) võib põhjustada valehäireid. Selgus, et enamik radioaktiivseid jääkosakesi koguneb detektori katoodile, kuid spetsiaalsed filtreerimis- ja sündmuste tuvastamise meetodid võimaldavad nende mõju väga tõhusalt vähendada.

Uuringu üks olulisemaid tulemusi oli see, et labori radoonieemaldussüsteem suutis hoida detektori ümbruse peaaegu täielikult radoonivabana. See tähendab, et NEXT-100 suudab töötada piisavalt madala taustmüraga, et jätkata ühe kaasaegse füüsika suurima küsimuse uurimist: milline on neutriino tegelik olemus?

📄 Teadusartikkel:
https://arxiv.org/abs/2604.19616